Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas чл. 1Tartu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk

(1) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:

1) Age oru hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260) 2 , liivakivipaljandite (8220) ning rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse;

2)

3)

4) Ilusaoja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;

5) Kallaste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – liivakivipaljandite (8220) kaitse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata liigi – kaldapääsukese ( Riparia riparia ) elupaiga kaitse;

6) Lahepera hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse ja II lisas nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: mustviires ( Chlidonias niger ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), väikekajakas ( Larus minutus ), väikekoskel ( Mergus albellus ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), harilik tõugjas ( Aspius aspius ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ) ja harilik vingerjas ( Misgurnus fossilis );

7) Lavatsi järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse;

8) Loode-Peipsi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart ( Anas penelope ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), rabahani ( Anser fabalis ), sõtkas ( Bucephala clangula ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ) ja hallpõsk-pütt ( Podiceps grisegena );

9) Mustjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi ( Cobitis taenia ) ja hariliku vingerja ( Misgurnus fossilis ) elupaikade kaitse;

10) Peeda jõe – Idaoja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;

11) Raja-Kärevere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – suur-mosaiikliblika ( Euphydryas maturna ) ja suur-kuldtiiva ( Lycaena dispar ) elupaikade kaitse;

12) Viisjaagu järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse;

13) Võrtsjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), lamminiitude (6450), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning liivakivipaljandite (8220) kaitse ning II lisas nimetatud liikide, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: soopart ehk pahlsaba-part ( Anas acuta ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part ( Anas platyrhynchus ), rägapart ( Anas querquedula ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), hüüp ( Botaurus stellaris ), sõtkas ( Bucephala clangula ), mustviires ( Chlidonias niger ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), rukkirääk ( Crex crex ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), lauk ( Fulica atra ), väikekoskel ( Mergus albellus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ) ning harilik tõugjas ( Aspius aspius ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ) ja harilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ).

(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas 3 .