Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Art. 13Teenuse eest tasu maksmise ülevõtmise ja toetuse määramise alused

(1) Kui abi vajava inimese või tema ülalpidamiskohustuslaste majanduslik olukord ei võimalda tal teenuse eest täies ulatuses tasuda, võib Tallinna linn võtta temalt teenuse eest tasu maksmise kohustuse osaliselt või täielikult üle.

(2) Kui Tallinna linn on teenuse eest tasu maksmise kohustuse teenuse saajalt osaliselt üle võtnud, kuid teenuse saaja majanduslik olukord halveneb teenuse kasutamise ajal nii, et tal ei ole enam võimalik teenuse eest maksta, võib tasu ülevõetavat osa suurendada. Abi korraldajana võib linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või teda asendav ametnik või sotsiaal- ja tervishoiuameti laste heaolu osakonna sektori juht või teda asendav ametnik otsustada tasu ülevõetavat osa suurendada teenuse saaja põhjendatud ja tõendatud taotluse alusel.

(3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude mahaarvestamist on inimese või perekonna kasutada rahalised vahendid, mis jäävad alla sissetulekupiiri, võtab linn inimese või perekonna abivajadusest lähtudes osaliselt või täielikult üle teenuse eest tasu maksmise kohustuse ja/või maksab sissetulekust sõltuvat universaaltoetust.

(4) Tasu ülevõetava osa ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamisel võetakse inimese või perekonna sissetulekuna aluseks maksustatav tulu, saadud elatis ja perioodilised toetused, lähtudes järgmisest:

1) perekonna sissetuleku hulka arvestatakse eelmisel kuul laekunud netosissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek;

2) perekonna netosissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme netosissetulek juhul, kui see perekonnaliige on abielus kas taotlejaga või taotlejaga koos elava perekonnaliikmega või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja alaealisi lapsi või taotlejaga koos elava perekonnaliikme alaealisi lapsi;

3) inimese või perekonna netosissetuleku hulka ei arvestata sotsiaalhoolekande seaduses toimetulekutoetuse arvestamise aluseid sätestavas üldnormis loetletud toetusi ja sissetulekuid.

(5) Inimese või perekonna netosissetulekust arvestatakse maha rahvastikuregistrisse kantud elukoha jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud (sh üür või eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse koos laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse maksega ning jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluaseme kõrvalkulud), makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad ning abi osutamise tinginud põhjendatud kulud (sh juba sotsiaalteenuse eest tasutav omaosalus).

(6) Eluruumiga seotud kulude mahaarvestamisel lähtutakse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normist ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud eluasemekulude piirmääradest.

(7) Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi arvestamisel lähtutakse järgmisest:

1) eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm igale pereliikmele on 18 m 2 , millele lisandub 15 m 2 kogu pere kohta;

2) üksinda elava pensionäri ning osalise ja puuduva töövõimega inimese puhul võib abi määramisel arvestada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks kuni 51 m 2 .

(8) Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid käsitletakse inimese või perekonna netosissetulekust maha arvestamisel üüriga sarnastel alustel.

(9) Abi andmisel võetakse eluasemega seotud kulud aluseks ainult juhul, kui inimene esitab taotlemisel tõendid, mis tõendavad:

1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;

2) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

(10) Kui taotleja soovib, et abi määramisel võetakse eluasemega seotud kuluna arvesse rahvastikuregistrisse kantud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, lisab ta esmapöördumisel või laenulepingu muutmisel taotlusele dokumendid, mis tõendavad:

1) eluaseme soetamiseks laenu võtmist ja kohustusliku eluasemekindlustuse lepingu sõlmimist;

2) laenu võtja on abi taotleja ise või tema pereliige;

3) maksepuhkuse kasutamist või maksepuhkuse andmisest keeldumist;

4) vabatahtliku kindlustuse olemasolu ning seda, kas see katab täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

(11) Abi määramisel ei võeta eluasemega seotud kuluna arvesse üüri, kui üürile andja ja üürnik on omavahel abielus või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.