TsMS Art. 218Lepinguline esindaja

(1) Lepinguline esindaja võib kohtus olla:

1) advokaat;

2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

2¹)

3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes;

4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;

5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane;

6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.

(2) Menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks.

(2¹) Registriasjas, välja arvatud määruskaebuse menetluses, võib menetlusosalist esindada iga teovõimeline füüsiline isik.

(3) Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

(4) Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Koos vandeadvokaadiga võib menetlusosaline esitada Riigikohtu istungil seisukohti.

(5) Valdkonna eest vastutav minister või tema määratud esindaja võib esindada Eesti Vabariiki Riigikohtus ka juhul, kui ta ei ole vandeadvokaat. Pankrotivõlgnikku võib Riigikohtus ka hagimenetluses esindada pankrotihaldur. Notar võib menetlusosalist esindada Riigikohtus hagita menetluses notariaadiseaduse §-s 30 sätestatud korras.