FIS Art. 47⁸Koostöö finantskonglomeraadi üle täiendava järelevalve teostamisel ja teabe vahetamine

(1) Inspektsioon teeb krediidiasutuste seaduse § 110 1 lõikes 1 sätestatud finantskonglomeraadi määramisel koostööd finantsjärelevalve asutustega, kes on andnud tegevusloa krediidiasutuste seaduse § 110 2 lõikes 1 nimetatud asjasse puutuvale reguleeritud üksusele (edaspidi reguleeritud üksus ), ning esitab neile oma hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadi kohta kehtestatud tingimustele.

(2) Finantskonglomeraadi tasandil täiendava järelevalve (edaspidi täiendav järelevalve ) teostamisel teeb Inspektsioon koostööd krediidiasutuste seaduse § 110 2 lõikes 2 nimetatud asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.

(3) Inspektsioon esitab teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele teabe, mis on vajalik finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendava järelevalve teostamiseks või mis on muul viisil finantsjärelevalve asutusele oluline.

(4) Inspektsioon kogub ja vahetab teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teavet vähemalt järgmiste asjaolude ja isikute kohta:

1) finantskonglomeraadi õiguslik struktuur, selle kõik üksused, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, ning finantskonglomeraadi organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimisskeem;

2) finantskonglomeraadi strateegia;

3) finantskonglomeraadi finantsseisund, sealhulgas omavahendite vastavus nõuetele, finantskonglomeraadisisesed tehingud, riskikontsentratsioon ja kasumlikkus;

4) isikud, kellel on kõigis finantskonglomeraati kuuluvates üksustes kokku vähemalt 10-protsendiline osalus;

5) finantskonglomeraadi sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimise põhimõtted;

6) finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste tegevuse üle järelevalvet teostavad finantsjärelevalve asutused;

7) finantskonglomeraati kuuluvatelt üksustelt teabe kogumise ja kogutud teabe kontrollimise kord;

8) Eesti reguleeritud üksuse või muu üksusega seotud sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada reguleeritud üksusi;

9) olulisemad sanktsioonid ja muud erakorralised meetmed, mida Inspektsioon on Eesti reguleeritud üksuse suhtes rakendanud.

(5) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse üle, kuid ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe reguleeritud üksuse kohta. Kui Inspektsioon teeb otsuse segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta või järelevalvemeetmete kohta ja Inspektsioon ei ole segafinatnsvaldusettevõtjale krediidiasutuste seaduse § 110 6 kohaselt määratud koordinaator, on otsuse või ühise otsuse tegemiseks vajalik selle koordinaatori nõusolek.

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koordinaatori nõusolekuga seotud erimeelsuste korral võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsus ei mõjuta krediidiasutuste seaduse 9 1 . peatükis sätestatud kohustusi ega nende täitmist.

(6) Kui Inspektsioon teeb otsuse finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse kohta, millel on mõju finantskonglomeraati kuuluva teise lepinguriigi üksuse järelevalvele, konsulteerib Inspektsioon enne otsuse tegemist selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega järgmistes Eesti reguleeritud üksust puudutavates küsimustes:

1) aktsionäride koosseisu, juhtimisstruktuuri ja töökorralduse muudatused, milleks on vaja Inspektsiooni nõusolekut või luba;

2) kohaldatavad olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed.

(7) Inspektsioon võib jätta teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimustes konsulteerimata, kui on tegemist kiireloomulise otsusega või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Inspektsiooni otsuse tõhususe. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata pärast otsuse jõustumist.

(8) Finantsinspektsioon hindab koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega igal aastal täiendava järelevalve kohaldamisest loobumist ning vaatab üle krediidiasutuste seaduse §-s 110 3 sätestatud määrad ja riskipõhised hinnangud.