Välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslas Art. 18Kindlustus ja ravikulud

(1) Välisesinduses töötavale teenistujale ja temaga kaasasolevale perekonnaliikmele tagatakse meditsiiniabikindlustus, sealhulgas retseptiravimid, kui ravikulusid ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt.

(2) Välisministeerium või lähetajaministeerium kindlustab välisesinduses töötava teenistuja ja temaga kaasasolevad perekonnaliikmed vähemalt järgmiste juhtumite vastu:

1) stomatoloogiline haigus (esmaabi ja ravikulud kindlustuslepingus ettenähtud ulatuses);

2) välislähetuses algav haigus (ravikulud, sealhulgas vältimatu vedu välisriigis ja vajaduse korral Eestisse, lisaks ühe saatja vältimatud reisi- ja majutuskulud);

3) kroonilise haiguse ägenemine (ägenemisega seotud ravikulud);

4) õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud);

5) kuriteo tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud);

6) viirusepideemia (vaktsineerimine);

7) surm (kojutoomine või matus või tuhastamine välismaal).

(3) Lõikes 2 nimetamata, kuid Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud raviteenuste kulud, mida ei ole võimalik hüvitada „Ravikindlustuse seaduse” § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, hüvitatakse esitatud arvete alusel. Lähetusega seotud kaitsesüstimiste kulud hüvitatakse esitatud arvete alusel. Raseduse ja sünnitusega seotud kulude puhul võidakse hüvitada teenistuja või tema perekonnaliikme sõlmitud kindlustuslepingu maksumus.

(4) Kui teenistuja abikaasa või registreeritud elukaaslane on kindlustatud muudel alustel, ei hüvitata tema tervisekindlustuskulusid käesoleva määruse alusel, välja arvatud lõikes 3 sätestatud raseduse ja sünnitusega seotud kulud.

(5) Välisministeerium või lähetajaministeerium katab või hüvitab teenistuja ning temaga kaasasoleva perekonnaliikme käesolevas paragrahvis käsitletud kindlustus- ja ravikulud sõlmitud lepingute kohaselt või katab need tegelike kulude ulatuses esitatud arvete, teenistuja taotluse ning kulude katmise või hüvitamise otsuse alusel.

(6) Teenistuja on kohustatud enne välislähetusse minekut tutvuma kindlustuslepingu tingimustega.

(7) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud kulude katmiseks asukohariigis ei ole võimalik sõlmida lõikes 1 nimetatud meditsiiniabikindlustust, katab teenistuja kulud Välisministeerium või lähetajaministeerium.