RiPS Art. 11⁴Riikliku järelevalve meetmed
2. peatükk PIIRIREŽIIM
(1) Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel võib politsei ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel toll kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 44, 45, 45 1 , 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1¹) Merepiiri valvamise ning sise- ja territoriaalmerel piirirežiimi tagamisega seotud riikliku järelevalve teostamisel võib Kaitsevägi kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 44, 45, 45 1 , 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1²) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib merepiiri valvamise ning sise- ja territoriaalmerel piirirežiimi tagamisega seotud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Piirirežiimi tagamisel vaatab politsei, toll või Kaitsevägi meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas veesõiduki ja muu transpordivahendi, läbi korrakaitseseaduse §-s 49 sätestatud korras.
(2¹) Piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel võib toll kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3) Politseil ja Kaitseväel on riigipiiri valvamisel veesõiduki suhtes õigus nõuda veesõiduki lahkumist sise- ja territoriaalmerest, piiriveekogu Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvalt alalt ning laevasõiduks keelatud piirkonnast ja kursi muutmist keelatud piirkonda sisenemise vältimiseks.
(4) Kui isik ei täida veesõiduki peatamise märguannet, võib veesõiduki sundpeatada, kasutades relva või muud erivahendit korrakaitseseaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(5) Politsei ja Kaitsevägi võib seadust rikkunud või tema korralduse täitmata jätnud veesõidukit jälitada kuni välisriigi territoriaalmere piirini, kui jälitamine on alanud sise- või territoriaalmerel või majandusvööndis ega ole vahepeal katkenud. Jälitamine võib alata pärast nähtavat või kuuldavat peatamissignaali, mis on antud jälitatava veesõiduki nägemis- või kuuldekauguselt.
(6)
Wijzigingsgeschiedenis
- Redaktsioon jõustunud 2026-07-19