Sporditoetuste andmise kord ст. 40Saavutusspordi toetuse suurus

(1) Linna eelarvest saavutusspordi toetamiseks eraldatud summa jagatakse saavutussportlaste ja sportmängude võistkondade vahel alljärgnevalt, arvestades määruse § 37 lõike 4 alusel tehtud ettepanekut:

1) kuni 55% moodustab individuaalala saavutussportlaste ja kuni neljaliikmeliste võistkondade koosseisu kuuluvate saavutussportlaste toetuste kogusumma;

2) vähemalt 35% moodustab sportmängude võistkondade toetuste kogusumma;

3) kuni 10% moodustab komisjoni ettepaneku alusel jaotatav toetuse kogusumma.

(2) Individuaalala saavutussportlase ja kuni neljaliikmelise võistkonna nõuetele vastava võistkonnaliikme kohta antava toetuse suuruse arvutamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuste kogusumma toetust saavate saavutussportlaste arvuga.

(3) Sportmängude võistkonna kohta toetuse suuruse arvutamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud toetuste kogusumma kõikide võistkondade rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavate võistkonnaliikmete arvuga. Iga võistkonna toetuse suuruse saamiseks korrutatakse jagatis rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavate võistkonnaliikmete arvuga.

(4) Komisjon võib jaotada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud toetuse kogusumma mõne olulise algatuse toetuseks või konkreetse spordialaga seotud probleemi lahendamiseks. Toetatav tegevus peab olema vähemalt ühe spordiala spordiorganisatsioonide ülene ning lähtuma saavutusspordi toetuse eesmärkidest. Komisjon peab võtma arvesse järgmist:

1) algatuse või spordiala ühiskondlik mõju – võetakse arvesse panust liikumisharjumuste kujundamisse, spordi väärtustamisse ning võimet edendada ühiskondlikke väärtusi, nagu koostöö, distsipliin, aus mäng ja kaasatus;

2) potentsiaal – arvestatakse algatuste võimalikku mõju või spordiala noorsportlaste varasemaid tulemusi rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Samuti võetakse arvesse potentsiaali saavutada rahvusvahelist edu;

3) kandepind – hinnatakse algatuse või spordiala populaarsust ja kaasatute arvu, sealhulgas eraldi noorte seas;

4) spordialaga tegelemise kallidus ja finantsiline vajadus – hinnatakse mõne konkreetse spordialaga kaasnevate treeningute, võistluste ja spetsiifilise varustuse soetamise kulusid, aga ka vajadust kasutada spetsiifilisi treeningpaiku ja rajatisi (nt ujula, jäähall);

5) muud mõjuvad kaalutlused – võetakse arvesse asjaolusid, mida eelnimetatud hindamiskriteeriumid ei pruugi hõlmata, kuid millel võib olla oluline mõju toetuse andmise põhjendatusele.